Raamatupidamiskohustuse võrrand: varad = kohustused + omakapital

Raamatupidamiskohustuse võrrand on alustala, millele toetub kogu kahekordne kirjaandmine:

Assets = Liabilities + Equity

Kõik, mis ettevõttel on (varad), on kellegi poolt rahastatud, kas siis välisosaliste poolt, kellel on õigus oma raha tagasi saada (kohustused), või omanike poolt (omakapital). See võrrand ei ole reegel, mida raamatupidamine peab täitma, vaid rahastamise tõsiasja ümberütlemine ning kahekordne kirjaandmine on arvestusvõte, mis tagab selle kehtivuse igas tehingus.

Miks see võrrand alati kehtib

Lugege seda võrrandit küsimuse ja ammendava vastusena: kellel on nõudeõigus ettevõtte valduses oleva vara suhtes? Laenuandjatel ja tarnijatel on esmane nõudeõigus (kohustused); ülejääk kuulub omanikele (omakapital). Kuna iga euro varade eest esitab nõude täpselt üks või teine pool, peavad mõlemad pooled olema võrdsed, sest omakapital ongi määratletud jäägina:

Equity = Assets − Liabilities

Just selle määratluse tõttu nimetatakse omakapitali jääknõudeks ja seepärast on ka „negatiivne omakapital“ tähenduslik mõiste: kui kohustused ületavad varasid, on kogunenud kahjum omanike panuse ära söönud.

Iga tehing säilitab võrrandi

Tehing võib võrrandi komponente ümber paigutada, kuid see ei riku kunagi võrdust. Kõik neli võimalikku muutust esinevad igapäevaselt. Eurodes:

Tehing	Mõju
Omanik investeerib osakapitali 2500 eurot	Varad +2500 (pank), omakapital +2500
Võetakse pangalaen 12 000 eurot	Varad +12 000 (pank), kohustused +12 000
Ostetakse masin hinnaga 6000 eurot pangaülekandega	Varad +6000 (masin), varad −6000 (pank) - kogusumma ei muutu
Makstakse tarnijale 121 eurot	Varad −121 (pank), kohustused −121 (ostuvõlad)

Igal real jaguneb muudatus võrdselt mõlemale poolele või taandub ühe poole piires nulliks. Just seda teevad deebetid ja kreeditid mehaaniliselt: deebetjäägiga kontod (varad, kulud) kajastavad vasakut poolt ja kreeditjäägiga kontod (kohustused, omakapital, tulud) paremat poolt. Täielik vastavustabel on esitatud lehel Deebetid ja kreeditid selgitatuna.

Laiendatud võrrand: kuhu paitub kasum

Tulud ja kulud ei ole mingi kolmas komponent väljaspool võrrandit, vaid omakapital liikumises. Tulu teenimine suurendab omanike jääki; ressursside kasutamine vähendab seda. Aruandeperioodil hoiab raamatupidamine neid eraldi kontodel, et oleks võimalik koostada kasumiaruanne, mis annabki võrrandi laiendatud kuju:

Assets = Liabilities + Equity + (Income − Expenses)

Müüte teenuseid 1000 € eest krediidiga: varad suurenevad (nõuded ostjate vastu +1000) ja tulud suurenevad (+1000). Parempoolne külg püsib tulude komponendi kaudu tasakaalus. Maksate üüri 100 €: varad vähenevad (pank −100) ja kulud suurenevad, tõmmates paremat poolt võrdväärselt allapoole. Aasta lõpus liidavad lõpetamiskanded need sulud otse omakapitali koosseisu. Leedu kontoplaani järgi on selleks kontorühmas 3420 olev praeguse perioodi kasum ja võrrand naaseb oma lihtsustatud kuju juurde.

Võrrand aruandena

Bilanss on raamatupidamiskohustuse võrrand aruandena esitatud kujul: varad ühel pool, omakapital ja kohustused teisel pool, all summad võrdsed. See on tasakaalus oma ülesehituse, mitte hoolsa kontrolli tõttu. Tasakaalust väljas bilanss tähendab, et aluseks olev pearaamat rikkus võrrandit, mida õigesti ehitatud süsteem teeb võimatuks. See on ka võrrandi praktiline tähendus tarkvarale: see on invariant, mida tuleb jõustada, mitte aruanne, mida kontrollida. Nordlet lükkab tagasi kõik kanded, mille deebet ja kreedit ei ole tasakaalus (POST /v1/ledger/journal/transactions/create teeb kontrolli enne kirjutamist), mistõttu võrrand kehtib pärast iga üksikut tehingut ja POST /v1/reports/financial-statements esitab lihtsalt andmete poolt juba tagatud samasust.

Ärisündmuste tõlgendamine võrrandi kaudu

Võrrand on kiire vahend sisetunde kontrollimiseks:

• „Kasum tähendab raha.“ Ei tähenda, kasum tõstab omakapitali ja vastavaks varaks võib olla nõue ostja vastu, mitte raha pangas. Kasumlik ettevõte aeglaselt tasuvate klientidega näitab vahet nõuetena vasakul ja puutumata sularahana nende all.
• „Laen teeb meid rikkamaks.“ Ei tee, varad ja kohustused tõusevad koos ning omakapital ehk omanike panus ei muutu. Muutub hoopis riskitase.
• „Seadmete ostmine teeb meile kulu.“ Ostuhetkel mitte, üks vara vahetub lihtsalt teise vastu. Kulu saabub aastate jooksul, kui kulum liigutab väärtust varadest kuludesse korrigeerimiskannete kaudu.
• „Dividendide maksmine on kulu.“ Ei ole, need vähendavad otse omakapitali (varad −, omakapital −). Need ei puuduta kordagi kasumiaruannet, mistõttu dividendide maksmine ei saa vähendada maksustatavat kasumit.

FAQ

Mis on raamatupidamiskohustuse võrrand?

Varad = kohustused + omakapital: kõik, mis ettevõttel on, võrdub sellele esitatud nõuetega, kusjuures välisnõuded on kohustused ja omanike jääk on omakapital. Kahekordne kirjaandmine säilitab selle samasuse läbi iga tehingu.

Miks raamatupidamiskohustuse võrrand on alati tasakaalus?

Kuna omakapital on määratletud kui varad miinus kohustused ehk see, mis jääb üle pärast välisnõuete rahuldamist. Reaalne sündmus ei saa seda võrrandit rikkuda, seda suudab vaid kirjutusviga, ning pearaamat, mis nõuab tasakaalus kandeid, välistab isegi selle.

Kuidas tulud ja kulud võrrandisse sobituvad?

Need on perioodi jooksul omakapitalis toimuvad muutused, mida hoitakse kasumiaruande koostamiseks eraldi kontodel: Varad = kohustused + omakapital + (tulud - kulud). Aastalõpu sulgemiskanded liidavad vahe ehk kasumi või kahjumi otse omakapitalile.

Mida tähendab negatiivne omakapital?

Kohustused ületavad varasid: kogunenud kahjum on omanike investeeringu ära söönud. Lisaks maksejõuetuse riski märguandmisele toob see suuremas osas EL-ist kaasa juriidilised kohustused. Leedus kohustab omakapital, mis on alla poole osakapitalist, aktsionäre seda taastama.

Kas raamatupidamiskohustuse võrrand on sama mis bilanss?

Bilanss on võrrand, mis on esitatud seadusekohase aruandena kindlal kuupäeval. Sama samasus, kuid vormindatud kujul: varad ühel pool, omakapital ja kohustused teisel pool, summad on ülesehituse tõttu võrdsed.