Mis on viitlaekumine? Ja selle peegelpilt viitkohustis
Teenitud, kuid arveldamata tulu; tekkinud, kuid faktureerimata kulu; mõlema kande tegemine ja nende ümberpööramine arve saabumisel.
Viitlaekumine (accrued revenue) on tulu, mille olete teeninud, kuid mida te pole veel arvele võtnud. Viitkohustis (accrued expense) on kulu, mille olete kandnud, kuid mille kohta pole teile veel arvet esitatud. Need on sama nähtuse kaks erinevat suunda ning mõlemad eksisteerivad seetõttu, et kalender ja paberimajandus ei lange kokku.
Tekkepõhise arvestuse kohaselt peab aruandeperiood kajastama seda, mis sel perioodil teeniti ja tarbiti - mitte seda, mis juhtus ajaliselt dokumenteeritud olema. Kui töö tehakse ära märtsis ja arve väljastatakse aprillis, vajab märts seda tulu sellegipoolest.
Viitlaekumine
Konsultatsioonifirma teeb märtsis lepingulisi töid 5,000 € väärtuses. Leping näeb ette arveldamise kvartalipõhiselt, mistõttu arvet ei esitata enne aprilli. Märts teenis selle tulu:
| Konto | Deebet | Kreedit |
|---|---|---|
| 2910 Viitlaekumised | 5,000 | |
| 5001 Teenustulu | 5,000 |
Pöörake tähelepanu deebetile: viitlaekumine on vara - nõue, mis teil on ja mis ei ole veel muutunud ostja vastu esitatud nõudeks (accounts receivable), kuna arvet pole olemas. See seisab laekumata arvete kõrval, kuid on põhimõtteliselt erinev: kelleltki ei ole veel makset palutud, mistõttu sellel puudub maksetähtaeg ja see ei saa ilmuda laekumiste vanandamise aruandesse.
Kui arve väljastatakse aprillis, tehakse viitkande tühistamine, selle asemel et summat topelt arvestada:
| Konto | Deebet | Kreedit |
|---|---|---|
| 2410 Nõuded ostjate vastu | 6,050 | |
| 2910 Viitlaekumised | 5,000 | |
| 4492 Käibemaksukohustus | 1,050 |
Tulul ei tehta uut kreeditkannet - see kajastati juba märtsis. Aprill lihtsalt teisendab viitlaekumise arvealuseks nõudeks ja toob esile käibemaksu, kuna käibemaks järgib arvet, mitte tekkepõhist viitkannet. Just selle ajastusnihete tõttu ei asenda viitkane kunagi õigeaegset arveldamist.
Tüüpilised juhud: arveldusperioodide vahelejäävad tööd, vaheeesmärkidega (milestone) lepingud, kus tegevus eelneb arveldamisele, teenitud, kuid veel laekumata intressid ning mahupõhised tasud, mida mõõdetakse kuupõhiselt, kuid mille eest arve esitatakse tagantjärele.
Viitkohustis - peegelpilt
Detsembri elekter tarbitakse detsembris, kuid kommunaalettevõte esitab arve jaanuaris. Ilma korteri- või firmasiseste kanneteta tundub detsember ebatavaliselt kasumlik ja jaanuar ebatavaliselt kulukas:
| Konto | Deebet | Kreedit |
|---|---|---|
| 6209 Administratiivkulud | 400 | |
| 49 Viitkohustised | 400 |
Viitkohustused on kohustised - kohustus, mille olete endale võtnud ilma arvet saamata. See eristab neid tarnijakohustistest, mille aluseks on tarnija dokument. See erinevus on oluline perioodi lõpul: kohustisi saate kokku lugeda, viitkohustised peate ise tuvastama.
Tüüpilised juhud: tagantjärele arveldatavad kommunaal- ja sidekulud, järgmisel kuul makstavad teenitud palgad ja preemiad, laenudelt kogunenud intressid, juba tehtud tööde auditi- ja juriidilised tasud ning töötajate väljateenitud, kuid kasutamata puhkused.
Viitkannete ümberpööramise kord
Viitkane on hinnang; lõplik dokument on fakt. Puhas raamatupidamismeetod on ümberpöörav kanne (reversing entry) uue perioodi esimesel päeval.
Tehke detsembris 400 € suurune viitkane, pöörake see 1. jaanuaril ümber ja raamatupidamises on võimalik tegelik arve pärast selle saabumist tavapäraselt sisse kanda:
- Kui arve on 412 €, on jaanuaris kulu netona 412 − 400 = 12 €. Detsember säilitab oma 400 €, jaanuar võtab enda peale vahe.
- Kui arve on 380 €, on jaanuaris kulu −20 € ehk väike kreeditkane.
Keegi ei pea meeles pidama arve sobitamist viitkandega ja ükski viitkane ei jää aastateks salaja bilanssi rippuma. Nii viitkane kui ka selle ümberpööramine jäävad nähtavaks muutmatus pearaamatus, mistõttu auditijälg loeb sündmusi narratiivina, mitte paranduste jadana.
Vananevad viitkanded on siin klassikaline probleem: viitkohustis, mida keegi ei pööranud ümber ja mis seisab kolm aastat hiljem endiselt bilansis, kuna vahepeal saabunud arve kanti sisse eraldi. Viitkontode ülevaatamine igal perioodi sulgemisel hoiab selle ära.
Viitkanded ja ettemaksed
Neid kahte aetakse pidevalt segamini ja eristus seisneb lihtsalt aja suunas:
| Viitkane (Accrual) | Ettemaks / edasilükkamine (Deferral) | |
|---|---|---|
| Tulu | Teenitud, kuid arveldamata → vara | Arveldatud/makstud, kuid teenimata → kohustis |
| Kulu | Tekkinud, kuid arvelduseta → kohustis | Makstud, kuid tarbimata → vara |
| Dokument | Saabub hiljem | Saabus varem |
Viitkane on paberimajandusest ees; ettemaks on sellest maas. Mõlemad on korrigeerivad kanded, mis tehakse perioodi lõpus, ja mõlema eesmärk on paigutada summa õigesse perioodi.
Kuidas Nordlet seda käsitleb
Tulupoole ettemaksed on automatiseeritud: tulu kajastamise mootor hoiab arveldatud, kuid teenimata summasid kinni ja vabastab need graafiku alusel, sealhulgas automaatselt perioodi lukustamisel.
Viitkanded ei ole automatiseeritud ja selle põhjust on aus otse öelda: viitkane on hinnang tehtud tööle või tarbitud ressurssidele, mida ükski süsteemis oleva dokument veel ei kajasta. Ükski pearaamatu osa ei tea, et märtsi konsultatsioonitunnid tarniti, enne kui keegi seda eraldi ei sisesta.
Seega on töövoog järgmine: tuvastage viitkanded perioodi lõpu kontroll-lehe osana, sisestage need funktsiooniga POST /v1/ledger/journal/transactions/create ja tehke ümberpöörav kanne uues perioodis. Mõlemad on tavapärased tasakaalus päevaraamatu kanded täieliku auditijäljega, millele kehtivad samad avatud perioodi reeglid nagu kõigele muulelegi. Ajaarvestuse kanded ja arveldamata lepinguread on tavapärased kohad, kust viitkande vajadust otsida.
FAQ
Mis on viitlaekumine?
Tulu, mis on teenitud, kuid mida pole veel arvele võetud – töö on tehtud, kuid arveldamise sündmus pole veel toimunud. See kajastatakse varana ja see muutub nõudeks ostjate vastu alles siis, millal arve lõpuks väljastatakse.
Mis vahe on viitlaekumisel ja laekumata arvetel?
Nõude aluseks on väljastatud arve koos maksetähtajaga; viitlaekumisel seda pole – kelleltki pole veel makset palutud. Nõuded kajastuvad vanandamise ja sissenõudmise aruannetes, viitlaekumised mitte.
Kas viitkohustised on samad mis tarnijakohustised?
Ei ole. Tarnijakohustiste aluseks on saadud tarnijaarve. Viitkohustised katavad kulud, mis on tekkinud, kuid mille arve pole veel kohale jõudnud, mistõttu summa on teie hinnang. Mõlemad on lühiajalised kohustised ja mõlemad kuuluvad perioodi, mil kulu tekkis.
Kas viitkanded mõjutavad käibemaksu?
Ei mõjuta. Käibemaks järgib arvet, mitte tekkepõhist viitkannet, mistõttu tulu viitamine ei tekita käibemaksukohustust ja kulu viitamine ei anna tagasinõutavat sisendkäibemaksu. Mõlemad saabuvad koos dokumendiga.
Miks pöörata viitkanded järgmises perioodis ümber?
Selleks, et tegeliku arve saaks normaalselt sisse kanda ilma, et keegi peaks seda hinnanguga käsitsi võrdlema. Ümberpööramine tühistab viitkande, arve kantakse sisse täies mahus ning hinnangu ja tegelikkuse vahe langeb automaatselt uude perioodi.