Deebet ja kreEDIT: reeglites orienteerumine ja spikker
Millised kontod suurenevad deebetiga ja millised kreeditiga, miks pangaväljavõte tundub vastupidine ning spikker, mis teeb reeglite järgimise mehaaniliseks.
Deebet ja kreedit on iga pearaamatu kande kaks poolt. Deebet ei tähenda halba ja kreedit ei tähenda head - need on suunad, nagu vasak ja parem. See, milline suund kontot suurendab, sõltub ainult konto liigist ning kui olete viie liigiga tuttav, ei pea reegleid enam pähe õppima, vaid neid saab rakendada mehaaniliselt.
Spikker
| Konto liik | Suureneb | Väheneb | Tavajääk |
|---|---|---|---|
| Vara (Asset) | Deebet | Kreedit | Deebet |
| Kulud (Expense) | Deebet | Kreedit | Deebet |
| Kohustused (Liability) | Kreedit | Deebet | Kreedit |
| Omakapital (Equity) | Kreedit | Deebet | Kreedit |
| Tulud (Income) | Kreedit | Deebet | Kreedit |
Kaks rühma, mis on teineteise peegelpildid:
- Deebetjäägiga kontod - vara ja kulud. Need väljendavad väärtust, mida ettevõte omab või on tarbinud. Rohkem neid = rohkem deebeteid.
- Kreeditjäägiga kontod - kohustused, omakapital ja tulud. Need näitavad, kust väärtus tuli: laenuandjatelt, omanikelt, klientidelt. Rohkem neid = rohkem kreediteid.
See jaotus ei ole juhuslik. See väljendab raamatupidamisvõrrandit: vara (deebetpool) võrdub kohustuste ja omakapitali summaga (kreeditpool) ning tulud ja kulud on perioodi muudatused omakapitalis, mida hoitakse sulgemiseni eraldi kontodel.
Miks reeglid tunduvad tagurpidi olevat?
Levinud segadus tuleneb pangaväljavõtetest. Pangaväljavõttel kuvatakse laekuvat palka "kreeditina", kuid teie enda raamatupidamises on panka saabunud raha pangaarve deebet.
Mõlemad on õiged, kuna need on kirjutatud erinevatest vaatenurkadest. Panga väljavõte on panga pearaamatu lehekülg, kus teie saldo on panga kohustus - raha, mida pank teile võlgneb. Kui teie saldo kasvab, kasvab ka panga kohustus ning kohustused kasvavad kreeditiga. Teie pearaamatus on sama saldo vara ja vara kasvab deebetiga. Sama sündmus, vastasküljed, vastuolu puudub.
Kande lugemine reeglite järgi
Müügiarve summas 1000 €, millele lisandub 21% käibemaksu, kasutades Leedu kontoplaani koode:
| Konto | Liik | Deebet | Kreedit |
|---|---|---|---|
| 2410 Nõuded ostjate vastu | Vara | 1210 | |
| 5001 Teenuste müügitulu | Tulu | 1000 | |
| 4492 Tasumisele kuuluv käibemaks | Kohustus | 210 |
Rakendame tabelit mehaaniliselt: vara kasvas (deebet), tulu kasvas (kreedit), kohustus maksuhalduri ees kasvas (kreedit). Deebetid 1210 = kreedid 1210. Iga kanne kahekordses raamatupidamises toimib sel viisil - ei ole olemas kannet, mille tähendust te ei saaks kontode liikide ja poolte järgi dešifreerida.
Tarnijale 121 € maksmine:
| Konto | Liik | Deebet | Kreedit |
|---|---|---|---|
| 4430 Võlad tarnijatele | Kohustus | 121 | |
| 2710 Pank | Vara | 121 |
Kohustus vähenes (deebet), vara vähenes (kreedit). Pange tähele, et deebet ei tähenda raha väljavoolu - siin vähendab deebet võlgnevust. Need on suunad, mitte hinnangud.
Kontraontod: teadlikud erandid
Mõned kontod kajastavad meelega oma klassi tavajäägile vastupidist jääki. Klassikaline näide on põhivara kulum (nt 1229, masinate kulum): see asub varade seas, kuid on kreeditjäägiga, tasakaalustades seadmete soetusmaksumust, et bilansis oleks näha nii makstud summa kui ka mahakantud osa. Müügiallahindlused ja tagastused tasakaalustavad samamoodi tulusid deebetjäägiga. Kui saldo näib valel poolel olevat, kontrollige enne vea eeldamist, kas tegemist on kontraontoga - käibeandmik kuvab tavajääke ja kontrakontode jääke kõrvuti.
Deebet ja kreedit praktikas
Kolm harjumust, mis hoiavad ära enamiku kirjendamisvigadest:
- Nimetage enne summasid kaks poolt. "Mida ettevõte sai, mida ta andis?" Seejärel määrake mõlemale konto liik ja rakendage tabelit.
- Ärge kunagi mõelge plussides ja miinustes. Kanne, mis kreediterib panka ja deebetib kulu, ei sisalda negatiivseid numbreid; iga rida on positiivne kas ühel või teisel poolel. Negatiivsed summad pearaamatu real on peaaegu alati modelleerimisviga.
- Kontrollige ülevaatamisel tavajääki. Kreeditjäägiga kuluonto või deebetjäägiga võlgade konto on kas kontraolukord, ettemakse või viga, mis vajab uurimist.
Nordletis on igal pearaamatu real selged deebet ja kreedit väljad ning igal kontol on määratud liik (asset, liability, equity, income, expense). Tänu sellele saab pearaamatut alati ülaltoodud spikri abil lugeda ning POST /v1/ledger/journal/transactions/create lükkab tagasi kõik kanded, mille pooled ei ole tasakaalus. Aruanded, nagu käibeandmik ja finantsaruanded, tuletavad märgikonventsioonid konto liigist, mitte kellegi peas kehtivast tavast.
FAQ
Mis vahe on deebetil ja kreeditil?
Need on pearaamatu kande kaks poolt. Deebet suurendab vara ja kulusid ning vähendab kohustusi, omakapitali ja tulusid; kreedit teeb täpselt vastupidist. Kumbki ei tähenda iseenesest kasumit ega kahjumit - tähenduse määrab kontoridaam, kuhu see langeb.
Miks näitab minu pangaväljavõte sissemakseid kreeditina?
Kuna väljavõte on koostatud panga vaatenurgast, kus teie saldo on panga kohustus. Kohustused suurenevad kreeditiga. Teie enda raamatupidamises on sama sissemakse teie panga varakonto deebet. Mõlemad kanded on nende endi raamatupidamistes õiged.
Kas deebet on alati raha väljavool?
Ei - see on kaarditehingute terminoloogiast tulenev harjumus, mitte raamatupidamine. Deebet võib olla panka saabunud raha (vara suureneb), makstav võlg (kohustus väheneb) või kajastatav kulu. Deebet ja kreedit on konto liigi järgi määratletud suunad, mitte rahavoo kirjeldused.
Mis on tavajääk?
Pool, millel konto saldo tavaliselt asub: deebet vara ja kulude puhul ning kreedit kohustuste, omakapitali ja tulude puhul. Kontraontod on meelega vastaspoole jäägiga - akumuleeritud kulum on varaklassi konto kreeditjäägiga.
Kuidas meelde jätta, millised kontod suurenevad deebetiga?
Vara ja kulud - see, mida ettevõte omab ja mida ta on ära kasutanud - kasvavad deebetiga; kõik, mis esindab väärtuse allikat (kohustused, omakapital, tulud), kasvab kreeditiga. Kui peate meeles, et deebet tähendab "kuhu väärtus läks" ja kreedit "kust väärtus tuli", taastub tabel ise.