Kulum: meetodid, graafikud ja kanded

Kulum hajutab pikaajalise vara maksumust perioodide vahel, mis seda tegelikult kasutavad. Kui ostate 24 000 € eest masina, ei ole te kulutanud 24 000 € selle kuu toodangule, vaid olete konverteerinud raha ressursiks, mis teenib tulu viis aastat. Kulum on raamatupidamistoiming, mis seda kajastab.

See tuleneb otseselt vastavuse printsiibist (matching principle): kulu kuulub perioodidesse, mis teenivad varalt tulu, mitte perioodi, mil arve tasuti. Seetõttu ei tekita seadmete ostmine esimesel päeval mingit kulu – üks vara lihtsalt vahetatakse teise vastu, nagu on selgitatud artiklis kahekordne kirendamine.

Sisendid

Iga kulumi arvestus vajab nelja komponenti:

• Soetus maksumus (acquisition cost) – ostuhind ja kõik kulud, mis on vajalikud vara kasutusvalmis seadmiseks: transport, paigaldus, tagastamatud maksud. Tagastatav käibemaks ei kuulu soetusmaksumuse hulka.
• Kasulik tööiga (useful life) – kui kaua vara teenib seda ettevõtet, mitte selle teoreetiline maksimaalne eliga.
• Likvidatsiooniväärtus (salvage value) – kui palju vara on väärt oma kasuliku tööea lõpus. Praktikas sageli null.
• Kulumi arvestuse alguskuupäev – tavaliselt aeg, mil vara on kasutusvalmis, mis võib olla hilisem kui ostukuupäev.

Hajutatav summa on soetusmaksumus miinus likvidatsiooniväärtus ehk kulumiga kaetav summa (depreciable amount).

Meetodid

Lineaarne meetod (straight-line) – võrdsed summad igal perioodil:

Aastane kulum = (Soetusmaksumus − Likvidatsiooniväärtus) ÷ Kasulik tööiga

24 000 € masin 5-aastase elueaga ilma likvidatsiooniväärtuseta: 4800 € aastas ehk 400 € kuus. See on praktikas kõige levinum, kuna see on lihtne, prognoositav ja aus varade puhul, mis kuluvad ühtlaselt.

Kahaneva jäägi meetod (declining balance) – fikseeritud protsent järelejäänud bilansi väärtusest, mistõttu kulu on alguses suur ja hiljem väike. Topeltkahanev meetod 40% määraga sama masina puhul: 9600 € esimesel aastal, seejärel 5760 € ja siis 3456 €. Sobib juhtudel, kus vara kaotab suurema osa oma väärtusest algperioodil (sõidukid, arvutid) ja kus see vastab remondikulude profiilile: suur kulum alguses, kui hoolduskulud on madalad, ja väike kulum hiljem, kui hoolduskulud on kõrged.

Tootmismahu meetod (units of production) – kulum toodanguühiku, mitte ajaühiku kohta:

Ühiku kulum = (Soetusmaksumus − Likvidatsiooniväärtus) ÷ Oodatud kogutoodang

Ainus meetod, mis annab seisval perioodil nullkulu, mistõttu sobib see seadmetele, mille kulum sõltub kasutamisest, mitte kalendrist.

Aastate arvude summa meetod (sum-of-the-years'-digits) – veel üks kiirendatud meetod, mis kaalustab igat aastat selle pöördasendis eluea sees. Kasutatakse üha harvemini; kahaneva jäägi meetod saavutab sarnase tulemuse lihtsama arvutuskäiguga.

Meetod	Kulumiprofiil	Sobib kõige paremini
Lineaarne meetod	Ühtlane	Hooned, inventar, enamik seadmeid
Kahaneva jäägi meetod	Alguses suurem	Sõidukid, IT-riistvara
Tootmismahu meetod	Järgib kasutust	Tootmismasinad
Aastate arvude summa meetod	Alguses suurem	Vananenud praktika

Märkus maksude kohta. Raamatupidamiskulum peegeldab majanduslikku kasutust, samas kui maksuarvestus lähtub seadusega sätestatud määradest ja elueast, mis võivad erineda. Leedus näiteks määrab tulumaksu seadus kindlaks maksimaalsed määrad ja eluead varakategooriate kaupa. Kui need kaks lahknevad, lähtuvad raamatupidamise kontod raamatupidamisarvestuse põhimõtetest ja erinevus lahendatakse maksuarvutuses – täpselt sel põhjusel ei anna 11 200 € suurune kasum enne makse peaaegu kunagi täpselt 17% suurust tulumaksu, nagu on märgitud kasumiaruande artiklis.

Graafik

Lineaarne meetod, 24 000 € masin, 60-kuuline eluiga, likvidatsiooniväärtus puudub:

Periood	Kuukulu	Akkumuleeritud kulum	Jääkmaksumus
Algus	-	0	24 000
1. kuu	400	400	23 600
12. kuu	400	4800	19 200
15. kuu	400	6000	18 000
60. kuu	400	24 000	0

Pöörake tähelepanu bilansile 15. kuul: soetusmaksumus 24 000 €, akkumuleeritud kulum 6000 €, bilansiline jääkväärtus 18 000 € – need on täpselt samad arvud, mida kasutatakse bilansi näites kogu selle artikliseeria vältel. Kogusoetusmaksumus jääb nähtavaks; see on taotluslik ja seepärast on akkumuleeritud kulum eraldiseisev korrektsioonikonto (contra-account), mitte vara konto otsekulutamine.

Raamatupidamiskanded

Soetamisel – kulu ei teki, toimub vaid vara vahetus:

Konto	Deebet	Kreedit
1220 Masinad ja seadmed	24 000
2710 Pangakonto		24 000

Igal kuul – korrigeeriv kanne, mis teisendab tüki varast kuluks:

Konto	Deebet	Kreedit
6206 Põhivara kulum ja amortisatsioon	400
1229 Masinate ja seadmete akkumuleeritud kulum (−)		400

Kaks tähelepanuväärset asja. Kreedit ei puuduta kordagi kontot 1220, mistõttu algne soetusmaksumus jääb igaveseks loetvaks. Kulum on klassikaline mitterahaline kulu – kasum langeb 400 € võrra, kuid pangasaldo ei muutu, mistõttu see lisatakse kaudse meetodi rahavoogude aruandes kasumile tagasi.

Mahakandmisel või müügil eemaldatakse nii soetusmaksumus kui ka selle akkumuleeritud kulum ning müügitulu ja jääkmaksumuse vahe kajastatakse kasumi või kahjumina:

Konto	Deebet	Kreedit
2710 Pangakonto (laekumine)	20 000
1229 Akkumuleeritud kulum	6000
1220 Masinad ja seadmed		24 000
5200 Muud äritulud (kasum)		2000

Kuidas Nordlet seda arvutab

Varad kuuluvad varagruppidesse, mis määravad raamatupidamispõhimõtted: varakonto, akkumuleeritud kulumi konto, kulukonto (vaikimisi 6206) ja vaikimisi kasuliku tööea. Vara loomine päringuga POST /v1/assets/assets/create pärib need vaikeseaded, nii et sülearvutite parki konfigureeritakse üks kord, mitte iga seadme jaoks eraldi.

Kulum on lineaarne ja igakuine ning valem väljendatakse järelejäänud väärtuse kaudu järelejäänud kuudes:

Kuukulu = (kogumaksumus − likvidatsiooniväärtus − akkumuleeritud kulum) ÷ järelejäänud kuud

See sõnastus on oluline kahel põhjusel. See korrigeerib end ise – kui vara kaasajastatakse (kasutades päringut /assets/modernize, mis lisab nii soetusmaksumust kui ka kasulikku tööiga), absorbeerivad järgnevad kulumid muudatuse automaatselt ilma uut graafikut koostamata. Lisaks võtab viimane kuu endale kogu ülejäänud väärtuse, nii et ümardamise tõttu ei jää kunagi paari senti täielikult amortiseerunud vara külge rippuma.

Igakuine käivitus koosneb kahest päringust: POST /v1/assets/depreciation/preview näitab, millised kanded tehakse, ja /depreciation/post kirjutab kanded raamatupidamisse. Perioodi saab iga vara kohta kanda ainult üks kord – see piirang on andmebaasis, mitte ainult koodis –, mistõttu teine juhuslik käivitus ei saa kulusid kahekordselt arvestada. Kuu kande tegemine postitab samas kandes ka kõik vahelejäänud varasemad kuud alates kulumi alguskuupäevast ning registreerib iga kuu eraldi, nii et unustatud kuu korvatakse, mitte ei lähe kaduma. Varad liiguvad olekust active automaatselt olekusse fully_depreciated ja müügi korral olekusse disposed. Päring POST /v1/assets/assets/dispose registreerib müügi, lammutamise või mahakandmise koos kuupäeva ja laekumistega: see eemaldab soetusmaksumuse ja akkumuleeritud kulumi, kannab bilansilise jääkväärtuse mahakandmise kahjumina ja laekumise mahakandmise kasumina laekumiste nõude vastu (kandereeglid assets.disposalLoss, assets.disposalGain ja assets.disposalProceeds), ning vara kulum peatub. Kulud peavad olema kantud iga kuu eest enne mahakandmise kuud. Rakenduse varade lehel on sama vorm.

Aus piirang: rakendatud on ainult lineaarset meetodit. Kahaneva jäägi, tootmismahu ja aastate arvude summa meetodid pole saadaval, nii et kiirendatud profiili vajavat vara tuleb hallata manuaalsete kannete kaudu.

FAQ

Mis on kulum lihtsas keeles?

Pikaajalise vara maksumuse hajutamine seda kasutavate perioodide vahel, selle asemel et kanda kogu kulu korraga ostuhetkel. See seob kulu tuluga, mille teenimisele vara kaasa aitab.

Kas kulumiga kaasneb rahavoog?

Ei. Raha lahkus ettevõttest vara ostmisel. Kulum on selle varasema väljamineku raamatupidaduslik jaotus, mistõttu see lisatakse tegevuste rahavoo arvutamisel kasumile tagasi.

Mis vahe on akkumuleeritud kulumil ja kulumikulul?

Kulumikulu on ühe perioodi kulu ja kajastub kasumiaruandes. Akkumuleeritud kulum on kõigi seni tehtud kulumikannete jooksev summa ja asub bilansis korrektsioonikontona, vähendades vara bilansilist väärtust ilma selle esialgset soetusmaksumust kustutamata.

Millist kulumi meetodit peaksin kasutama?

Seda, mis vastab kõige paremini sellele, kuidas vara tegelikult väärtust kaotab: lineaarset meetodit ühtlase kasutuse korral, kahaneva jäägi meetodit varadele, mis kaotavad suurema osa väärtusest alguses, või tootmismahu meetodit, kui kulum sõltub toodangust. Järjepidevus on olulisem kui keerukus – meetodi muutmine muudab raporteeritud kasumit.

Kas raamatupidamiskulum on sama mis maksustamisel arvestatav kulum?

Tavaliselt mitte. Raamatupidamiskulum peegeldab teie hinnangut kasuliku tööea kohta, samas kui maksuarvestus lähtub seadusega sätestatud määradest ja elueast. Erinevus lahendatakse maksuarvutuses, mitte kontode muutmisega.