Nordlet

← Blogi

Millist tarkvara raamatupidajad 2026. aastal tegelikult kasutavad?

Selge ülevaade sellest, mis on 2026. aastal raamatupidaja laual alates pearaamatust kuni e-deklareerimise portaalideni ja mida see teie valitava süsteemi jaoks tähendab.

Nordlet Team · · 6 min lugemist

Raamatupidajad kasutavad 2026. aastal seitsme tüüpi tarkvara: pearaamatu- ehk arvestussüsteemi, büroohaldustööriista, maksuhaldurite e-deklareerimise portaale ja nende jaoks faile loovat tarkvara, pangaväljavõtete ja dokumentide digiteerimise tööriistu, tabeleid, auditeerimisfailide eksportijaid ning palgatarkvara. Ükski toode ei kata kõiki seitset ja enamik raamatupidajaid töötab mitmes süsteemis korraga. See, millised tooted millist rolli täidavad, sõltub riigist, sest seadusest tulenevad formaadid ja esitusportaalid on riigipõhised.

See artikkel annab ülevaate igast kategooriast, selgitab raamatupidamiskontori ja ettevõttesisese finantsmeeskonna tööriistakomplekti erinevusi, loetleb riigipõhised formaadid, mida EL-i raamatupidaja peab esitama, ning lõpetab ülevaatega sellest, mida raamatupidajad kliendi süsteemilt ootavad.

Seitse kategooriat

Pearaamat ja finantsarvestus

Tõeallikas ehk arvestussüsteem: kontoplaan, kanneid, klientide ja tarnijate registrid, käibemaks, põhivara, perioodi sulgemine. Kõik muu loeb siit andmeid või kirjutab neid siia. Väikeettevõtete jaoks on see tavaliselt pilvelahendus; suuremate ettevõtete puhul ERP-süsteemi finantsmoodul. Raamatupidajad valivad seda harva; kliendil on see juba olemas ja raamatupidaja töötab sellega, mis parajasti kasutusel on.

Büroohaldus (practice management)

Kasutusel büroodes, mitte ettevõttesisestes meeskondades: kliendinimekirjad, kliendilepingud, tähtaegade jälgimine kõigi klientide lõikes, tööaja arvestus, arveldamine ja dokumendipäringud. See süsteem ei tea debetist ega kreeditist midagi. Selle ülesanne on tagada, et neljakümne kliendi käibedeklaratsioonid saaksid õigeaegselt esitatud.

Maksude deklareerimine ja e-esitamine

Kahe kihiga protsess. Esiteks maksuhalduri hallatavad riiklikud portaalid (Saksamaal ELSTER, Leedus VMI EDS, Hispaanias AEAT Sede jne), kuhu deklaratsioonid esitatakse. Teiseks tarkvara, mis loob portaalile sobiva faili või esitab selle otse veebiteenuse kaudu maksumaksja sertifikaadiga. Paljudes riikides teeb seda raamatupidaja pearaamatutarkvara, teistes on tavapärane kasutada eraldi deklareerimistööriista.

Pangavõtted ja dokumentide digiteerimine

Avatud panganduse (open banking) ühendused, mis tõmbavad tehingud automaatselt sisse, camt.053 ja MT940 failide imporditööriistad ning OCR-tööriistad, mis loevad tarnijate arveid PDF-failidelt või fotodelt. Need asendavad käsitsi sisestustööd, mis varem moodustas suurema osa raamatupidaja päevast. Digiteerimistööriistad edastavad dokumendid tavaliselt pearaamatusse e-posti või integratsiooni kaudu.

Tabelarvutus

Endiselt kõikjal kasutusel: võrdlused, tööpaberid, eraldised, konsolideerimiskorrektsioonid ja eriaruanded, mida süsteem ise ei tekita. Tervislik muster on kasutada tabeleid analüüsiks ja pearaamatut arvestuse pidamiseks. Ebatervislik muster on olukord, kus saldod eksisteerivad ainult tabelis.

Auditeerimisfailide eksport

Formaadid, mis annavad terve pearaamatu üle audiitorile, maksuinspektorile või järgmisele raamatupidajale: SAF-T variandid, Saksamaa DATEV-formaat, Prantsusmaa FEC, Rootsi SIE. Raamatupidaja vajab kliendi süsteemi, mis suudab neid faile nõudmisel korrektselt ja ilma käsitsi vormindamiseta genereerida.

Palk

Sageli pearaamatust eraldiseisev toode, kuna palgaarvestuse reeglid muutuvad igal aastal ja on riigipõhised. Palgaarvestus kannab pearaamatusse koondkande ning koostab igakuised tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonid.

Raamatupidamiskontor versus ettevõttesisene meeskond

Raamatupidamiskontor Ettevõttesisene finantsmeeskond
Pearaamat Töötab iga kliendi süsteemis või majutab kliente oma süsteemis Üks süsteem, põhjalikult seadistatud
Büroohaldus Hädavajalik Ei kasutata; asendatud ettevõtte enda ülesannete haldamise tööriistadega
Deklareerimine Esitab deklaratsioone paljudele klientidele, sageli esindaja volitustega Esitab deklaratsioone ühele ettevõttele tema enda sertifikaadiga
Digiteerimine ja pangavõtted Aja kokkuhoiu huvides klientide lõikes standardiseeritud Valitud vastavalt ettevõtte pankadele ja tarnijatele
Ekspordid Vajab korrektseid eksportfaile igast kliendisüsteemist, mida ta ise ei kontrolli Vajab eksportfaile audiitorile ja maksuhaldurile
Tabelarvutus Tööpaberid kliendi kohta Juhtimisaruandlus, eelarved, konsolideerimine

Praktiline tagajärg ettevõttele on järgmine: kui teie raamatupidamist teeb väline büroo, huvitab neid eelkõige see, kui lihtsalt saab andmeid teie süsteemi sisse ja sealt välja. Kui teil on ettevõttesisene meeskond, huvitab neid peamiselt see, kui suure osa igakuisest tsüklist suudab süsteem ilma nendeta ära teha.

Riigipõhised formaadid, mida EL-i raamatupidaja peab esitama

Seadusjärgne raamatupidamine on riigipõhine isegi Euroopa Liidu piires, mistõttu alltoodud formaadid ei ole asjaomastele raamatupidajatele vabatahtlikud.

Riik Formaat või süsteem Mis see on
Saksamaa DATEV Eksportformaat, mida enamiku Saksa maksunõustajate tarkvara raamatupidamiskannete jaoks eeldab (Buchungsstapel)
Prantsusmaa FEC (fichier des écritures comptables) Täielik ajakirja eksport, mida maksuhaldur võib igal auditooriumil nõuda; kohustuslik formaat ja väljade järjekord
Rootsi SIE Standardne andmevahetusformaat raamatupidamisandmete jaoks Rootsi süsteemide vahel
Leedu i.SAF Riiklikule maksuinspektsiooni i.MAS süsteemile saadetavad väljastatud ja saadud käibemaksuarvete igakuised registrid
Leedu i.SAF-T Nõudmisel genereeritav standardne auditeerimisfail
Portugal SAF-T (PT) Igakuine arvelduse teavitamine ja täielik auditeerimisfail
Norra SAF-T Financial Maksuhalduri poolt nõutav standardne auditeerimisfail
Rumeenia SAF-T (D406) Igakuine või kvartalipõhine standardne auditeerimisfail ANAF-ile

Raamatupidajad hindavad kliendi tarkvara osaliselt selle järgi, kas see genereerib neid faile otse süsteemist. Süsteem, mis sellega hakkama ei saa, sunnib raamatupidajat faili käsitsi kokku panema, mis võtab tunde ja tekitab vigu.

Mida raamatupidajad kliendi süsteemilt ootavad

Kui raamatupidajad kirjeldavad head kliendisüsteemi, on nende loetelu ühtlane:

  1. Reaalne auditijälg. Kes muutis mida ja millal, koos muutuste-eelsete ja -järgsete väärtustega, päringutega leitav, mitte logidesse peidetud.
  2. Perioodi lukustamine. Kui kuu on sulgetud ja käibedeklaratsioon esitatud, ei saa sinna enam midagi kanda, ei keegi ega ühegi liidese kaudu.
  3. Kinnitatud kanded, mida ei saa muuta. Parandused tehakse ümberpööramiskannetega (reversal), nii et ajalugu on täielik.
  4. Käibemaksuregistrid ja -deklaratsioonid, mida süsteem ise genereerib, mitte arvud, mida keegi tabelarvutuses kokku paneb.
  5. Korrektsed ekspordid. Bilanss ja kasumiaruanne, pearaamatu detailvaade ja riiklik auditeerimisfail formaatides, mida raamatupidaja enda tööriistad loevad.
  6. Tehingutele lisatud dokumendid, nii et alusarve on kandest vaid hiirekliki kaugusel.
  7. Roll raamatupidajale vajalike õigustega ja mitte rohkematega.
  8. Pangakontode võrdlemine süsteemi sees, nii et raamatupidamine kattub iga kuu pangaväljavõttega.

Midagi selles nimekirjas ei puuduta kasutajaliidese ilu. Küsimus on selles, et andmed oleksid usaldusväärsed ja teisaldatavad.

Kuidas Nordlet sobitub pildisse

Nordlet on API-keskne raamatupidamisplatvorm, seega ei ole see tööriist, mida raamatupidajad endale ise ostavad. See on süsteem, mida ettevõte kasutab, ning raamatupidajad töötavad selles või võtavad sealt välja eksportfaile. Hinnates seda eeltoodud nimekirja alusel:

  • Auditijälg: iga muudatus salvestatakse koos tegija, tegevuse, objekti ja erinevustega ning seda saab otsida lehelt Account → Audit log või liidese audit/list kaudu.
  • Perioodi lukustamine ja muutumatud kanded: lukustatud perioodi kuupäevaga kande sisestamine lükatakse tagasi veakoodiga HTTP 409 nii rakenduses kui ka API kaudu; kinnitatud kandeid parandatakse ümberpööramiskannetega. Vt muutumatu pearaamatu sõnastiku kirjet.
  • Käibemaksuregistrid ja -deklaratsioonid: Leedu i.SAF-i registrid ja FR0600 deklaratsioon, OSS-i ja IOSS-i deklaratsioonid ning riiklikud käibemaksuaruandluse pakid arvutatakse pearaamatust; deklareerimise tugitabeli lehel on kõigi 30 riigi kohta loetletud, millised tähtajad Nordlet ise esitab, milliseid faile loob üleslaadimiseks ja milliseid andmeid sisestatakse käsitsi.
  • Ekspordid: proovibilanss, peapäevik ja pearaamatu detailvaade XLSX-, PDF- või JSON-vormingus ning pearaamatu ekspordid DATEV-, FEC- ja SIE-formaadis Saksamaa, Prantsusmaa ja Rootsi raamatupidajate jaoks.
  • Rollid: omanik (owner), administraator (admin), raamatupidaja (accountant), juht (manager), arendaja (developer) ja vaataja (viewer), mida kirjeldatakse rollide juhendis.
  • Pangakontode võrdlemine: PSD2 pangavõtted, camt.053 ja MT940 import, Stripe'i CSV import ning maksete sobitamine summa, viitenumbri, vastaspoole ja IBAN-i alusel.
  • Dokumentide digiteerimine: OCR hinnaga €0.005 lehekülje kohta ja ettevõttepõhine sissetuleva e-posti aadress.
  • Deklaratsioonide kalender: iga ettevõte näeb oma tähtaegu; nendel, mida Nordlet suudab genereerida, on nupp Esita kohe ja valikuline automaatse esitamise lüliti.

Nordlet on noor toode, mis on 2026. aastal varajase juurdepääsu (early access) faasis. Seda hindav raamatupidaja peaks enne neile toetumist katsetama eksportfaile ja perioodi lukustamist liivakastikeskkonnas (sandbox company), mis on sama soovitus, mida annaksime iga süsteemi puhul.

FAQ

Kas raamatupidajad kasutavad Excelit?

Jah, peaaegu kõik neist, tööpaberite, võrdluste ja analüüsi jaoks. Küsimus on selles, kas tabelis olevad arvud on kopeeritud pearaamatust, mis andmeid säilitab, või kas tabel ongi arvestuse pidamise koht. Esimene on tavapraktika, teine on risk.

Kas raamatupidajad eelistavad mõnda kindlat raamatupidamistoodet?

Eelistused on riigipõhised ja sõltuvad sellest, mida büroo teised kliendid kasutavad. Saksamaal eelistatakse kindlalt tarkvara, mis ekspordib andmeid DATEV-formaati, kuna enamik maksunõustajaid kasutab DATEV-i. Põhjamaades ja Ühendkuningriigis domineerivad väikeettevõtete praktikas pangavõtetega pilvelahendused. Raamatupidaja aktsepteerib tavaliselt igat süsteemi, mis tagab korrektsed ekspordid ja usaldusväärse auditijälje.

Millist tarkvara kasutavad raamatupidajad EL-is maksudeklaratsioonide esitamiseks?

Iga maksuhalduri riiklikku portaali ning tarkvara, mis loob või esitab nõutava faili. Milline portaal on kasutusel, sõltub riigist: Saksamaal ELSTER, Leedus EDS ja i.MAS, Hispaanias AEAT Sede electrónica, Belgias Intervat jne. Nordleti deklareerimise toe leht nimetab süsteemi iga teadaoleva tähtaja jaoks.

Kas väline raamatupidaja saab Nordletis töötada?

Jah. Kutsuge ta sisse raamatupidaja rolliga ja ta näeb ettevõtte pearaamatut, dokumente, aruandeid ja deklaratsioone, kusjuures auditijälg salvestab tema tegevused. Samuti saab ta võtta oma tarkvarasse DATEV-, FEC- või SIE-ekspordid.

Kas büroohaldustarkvara kuulub raamatupidamistarkvara koosseisu?

Ei. Büroohaldus jälgib büroo kliente, tähtaegu ja arveldamist. Raamatupidamistarkvara hoiab ettevõtte raamatupidamist. Bürood kasutavad mõlemat; ettevõtetel on vaja ainult teist.

Lisalugemist