Mis on kontoplaan? Koos EL-i ja Leedu näidistega
Mis on kontoplaan, kuidas toimivad kontokoodid ja hierarhia, millised on EL-i riikide erinevused ning milline näeb praktikas välja Leedu standardne kontoplaan.
Kontoplaan on ettevõtte raamatupidamises kasutatavate kontode loend ehk pearaamatu sõnavara. Iga kahekordse kirjendamise kande tegemisel viidatakse kontodele ainult sellest loendist, mistõttu määrab kontoplaan ära, millistele küsimustele raamatupidamine tulevikus vastata suudab. Kui kontoplaan on liiga üldsõnaline, mattuvad kulud „halduskulude“ koondnimetuse alla; kui see on liiga detailne, veedavad raamatupidajad päevi sarnaste kontode vahel valides.
Ülesehitus: koodid, tüübid ja hierarhia
Kontoplaanil on kolm struktuurset elementi:
- Koodid. Iga konto saab numbri, mille numbrimärgid näitavad selle kohta süsteemis: Leedu kontoplaanis algab
2410numbriga2(käibevara), asub grupis24(aasta jooksul laekuvad summad) ja tähistab ostjate nõudeid. Koodid teevad kontod sorteeritavaks, rühmitatavaks ja üheselt mõistetavaks nii süsteemide kui ka keelte üleselt. - Tüübid. Iga konto on kas vara-, kohustuse-, omakapitali-, tulu- või kulukonto. Tüüp määrab konto tavapärase saldo (vt deebet ja kreedit) ning selle, millisele aruandele konto jõuab: esimese kolme abil koostatakse bilanss, viimase kahe abil aga kasumiaruanne.
- Hierarhia. Kontod moodustavad puustruktuuri. Koondkontod (
2käibevara,24nõuded) on mõeldud rühmitamiseks ja aruandluseks ning kandeid saab teha ainult aluskontodele ehk lehekontodele. Koondkontole kande tegemine on klassikaline andmekvaliteedi viga ja hea süsteem tõrjub selle kohe tagasi.
Üks kontoplaan, palju riike
Euroopa Liidus puudub ühtne kontoplaan. EL-i raamatupidamism direktiiv (2013/34/EL) sätestab aruannete vormid – ehk selle, mida bilanss ja kasumiaruanne peavad kajastama –, kuid iga liikmesriik otsustab ise, kuidas nendeni jõutakse:
- Prantsusmaa nõuab seadusega riikliku kontoplaani (Plan Comptable Général) kasutamist, kus kontonumbrid on õigusaktidega fikseeritud.
- Saksamaal kohustuslikku kontoplaani seadusega ette nähtud ei ole, kuid peaaegu kõik kasutavad DATEV ökosüsteemi kaudu populaarseks saanud standardseid raamistikke (SKR03 või SKR04).
- Rumeenia nõuab Planul de conturi general (OMFP 1802/2014) rakendamist: sünteetilised ja analüütilised kontokoodid on määrustega fikseeritud ning ANAF-i SAF-T fail (D406) aktsepteerib ainult neid koode.
- Leedu avaldab soovitusliku standardse kontoplaani, mis on kooskõlas Leedu äritegevuse raamatupidamisstandarditega (VAS). See ei ole kontopõhiselt kohustuslik, kuid praktikas on toimunud ühtlustumine: raamatupidajad, audiitorid ja VMI (Leedu maksuamet) mõistavad neid koode vabalt.
- Mujal kordub sama muster: kas riiklik kokkuleppe, kohati siduv või siis tegelikust praktikast tulenev standard.
Praktiline tagajärg on see, et kontoplaanid on seotud kohandamisega (lokalisatsiooniga). Tarkvara, millesse on ühe riigi kontoplaan sisse kirjutatud, ekspordib igal pool mujal vale sõnavara.
Leedu standardne kontoplaan: ülevaade
Kuus klassi, igaüks ühe numbri suurune:
| Klass | Sisu | Tüüp |
|---|---|---|
| 1 | Ilgalaikis turtas (põhivara) | Vara |
| 2 | Trumpalaikis turtas (käibevara) | Vara |
| 3 | Nuosavas kapitalas (omakapital) | Omakapital |
| 4 | Mokėtinos sumos ir įsipareigojimai (kohustused) | Kohustus |
| 5 | Pajamos (tulu) | Tulu |
| 6 | Sąnaudos (kulud) | Kulu |
Mõned toimivad kontod kontoplaani keskelt:
| Kood | Nimi | Millele siin kandeid tehakse |
|---|---|---|
| 1220 | Mašinos ir įranga | Seadmed soetusmaksumuses |
| 1229 | Mašinų ir įrangas nusidėvėjimas (−) | Kogunenud kulum (korrigeeriv konto) |
| 2410 | Pirkėjų skolos | Müügiarved – ostjate nõuded |
| 2441 | Gautinas PVM | Sisendkäibemaks ostudelt |
| 2710 | Sąskaitos bankuose | Pangakontod |
| 3420 | Ataskaitinių metų pelnas (nuostoliai) | Aruandeaasta kasum või kahjum |
| 4430 | Skolos tiekėjams | Ostuarved – tarnijate kohustused |
| 4460 | Mokėtinas darbo užmokestis | Maksmisele kuuluvad netopalgad |
| 4492 | Mokėtinas PVM | Maksuametile tasumisele kuuluv käibemaks |
| 5001 | Paslaugų pardavimo pajamos | Teenuste müügitulu |
| 6204 | Darbo užmokesčio sąnaudos | Palgakulud |
Koodi lugedes on kohe teada, millisele aruande riale see suunatakse: kõik klassides 1 ja 2 olevad kontod moodustavad bilansi varade osa, tulu (klass 5) miinus kulud (klass 6) annab perioodi kasumi enne selle kandmist kontole 3420. See on omadus, millele hea kontoplaan on optimeeritud, et seos pearaamatu ja seadusjärgsete aruannete vahel toimuks automaatselt.
Kontoplaani koostamine ja laiendamine
Rusikareeglid, mis kehtivad riigist olenemata:
- Alusta riiklikust näidisest, ära loo kõike nullist. Näidis vastab juba seadusega ette nähtud aruandevormidele ja sinu raamatupidaja ootustele. Tee muudatusi ainult siis, kui sinu äritegevus seda reaalselt nõuab.
- Lisa kontod eristuste jaoks, mida raporteerid; kasuta dimensioone kõigi ülejäänute jaoks. Riigi- või tootepõhine tulu kuulub tavaliselt analüütilistesse dimensioonidesse (kulukeskused, projektid), mitte paarikümnesse peaaegu identsesse tulukontosse.
- Jäta koodide vahele vabu numbreid.
5000,5001,5200– see annab ruumi uute lisamiseks ilma kontoplaani ümber nummerdamata. - Ära kunagi kasuta kontot teisel otstarbel. Konto, mis tähendas märtsini „tarkvara tellimusi“ ja hiljem „konsultatsioone“, muudab kõik aastatevahelised võrdlused märkamatult valeks. Loo uus konto ja lõpeta vana kasutamine.
Kontoplaan API objektina
Nordletis on kontoplaan andmed, mitte konfiguratsioonifailid. Uuele ettevõttele luuakse automaatselt selle riigi kontoplaan: Rumeenias registreeritud ettevõte saab Rumeenia üldise kontoplaani (OMFP 1802/2014) rumeenia keeles ja analüütiliste kontodega, mida ANAF ootab (4111 kliendid, 401 tarnijad, 4426/4427 käibemaks, 5121 pank, 5311 kassasula, 421/431/436/444 palgaarvestus). Eesti ettevõte saab Registrite ja Infosüsteemide Keskuse raamatupidamistarkvara e-arveldaja vaikekontoplaani eestikeelsete kontodega (1210 kliendid, 2310 tarnijad, 1510/2511 käibemaks, 1020 pank, 1010 kassasula, 2610/2520/2530/2550 palgaarvestus) ning iga teine ettevõte Leedu standardse kontoplaani, kus koodid, nimed, tüübid, hierarhia ja kandelubatavus on valmis koheseks kasutamiseks. Vaikimisi kasutatavad tehingukontod järgivad sama kontoplaani: Rumeenia müügitehing on D 4111 / K 704 või 707 / K 4427, Eesti tehing aga D 1210 / K 3100 või 3200 / K 2511. Kontoplaaniks jääb see, millega ettevõte loodi; käsuga POST /v1/ledger/accounts/apply-template saab selle uuesti rakendada. Rumeenias või Eestis registreeritud ettevõte, mis seadistati Leedu kontoplaanile, saab minna üle oma riigi kontoplaanile käsuga POST /v1/ledger/accounts/switch-chart (vastav nupp asub vaates Pearaamat → Kontoplaan), eeldusel et ühtegi kannet pole veel tehtud, ühtegi kontot pole käsitsi loodud ja ükski seadistus ei viita kontole, mida uues plaanis pole; vastasel juhul lükatakse päring koos põhjendusega tagasi. Kontoplaani laiendamiseks saab kasutada käske POST /v1/ledger/accounts/create ja /accounts/update. Igal kontol on oma tüüp ja isPostable lipp ning pearaamatu API kontrollib mõlemat: kanded, mis viitavad koondkontole või tundmatule koodile, lükatakse tagasi. Sama kontroll kehtib automaatsete kannete ja neid toitevate seadistuste kohta – kandereglid, pangakonto pearaamatu konto, artiklite kontod ja tehingutüübid lükkavad salvestamisel koondkontod tagasi, tagastades veakoodi 422. Aruanded – käibeandmik, finantsaruanded – rühmitatakse ettevõtte kasutatava kontoplaani klasside järgi (Rumeenia kontoplaanil: 1 kapital, 2 põhivara koos 28x/29x kulumite ja väärtuse langustega, 3 varud, 4 kolmandad isikud, 5 raha, 6 kulud liigiti, 7 tulu; Eesti kontoplaanil: 1 vara, 21-28 kohustused, 29 omakapital, 31-36 müügitulu, 4 kaubad, tooraine ja teenused, 5 muud tegevuskulud, 6 tööjõukulud, 7 kulum ja muud tegevuskulud, 8 finantsüksused ja 8900 tulumaks), mistõttu seadusjärgne aruandlus toimub automaatselt. Vaadake jaotisest alustamine, kuidas kontoplaani rakendamine ettevõtte seadistamisse sobitub.
FAQ
Mis on kontoplaan lihtsas keeles?
See on ettevõtte raamatupidamises kasutatavate kontode täielik loend, kus igal kontol on kood, nimi ja tüüp. See määratleb pearaamatu sõnavara: kui mingit eristust pole kontoplaanis (ega analüütilises dimensioonis), ei saa raamatupidamine seda kajastada.
Kas Euroopa Liidus on olemas üksainus standardne kontoplaan?
Ei ole. EL ühtlustab finantsaruannete vorme, mitte kontode numeratsiooni. Prantsusmaa nõuab riiklikku kontoplaani, Saksamaal kehtivad tegelikud standardid (SKR03/04) ning Leedu avaldab soovitusliku VAS-iga kooskõlas oleva kontoplaani, mida praktikas käsitletakse standardina.
Mis vahe on aluskontodel ja koondkontodel?
Koondkontod on mõeldud rühmitamiseks ja vahesummade arvutamiseks (klass 2, grupp 24) ning neile otse kandeid ei tehta. Aluskontod on puu lehekohad, kuhu tegelikud deebet- ja kreeditsummad kirjutatakse. Selle reegli tagamine tarkvaras hoiab ära olukorra, kus aruanded ja kanded lähevad omavahel vastuollu.
Mitu kontot peaks väikeettevõttel olema?
Vähem kui arvate – väikese teenindusettevõtte igapäevane kontode komplekt on sageli 30–60 kontot. Lisage konto siis, kui vajate seda eristust aruannetes või maksudeklaratsioonides; juhtkondlikuks analüüsiks kasutage selle asemel kulukeskusi või projekte.
Kas ma saan oma kontoplaani hiljem muuta?
Te saate kontosid vabalt juurde lisada ja vanade kasutamise lõpetada. Vältige aga kontode ümbernimetamist või nende otstarbe muutmist keset majandusaastat, kuna see rikub varasemate perioodide võrreldavust – varasemate perioodide saldod säilivad, kuid nende tähendus kaob. Looge uued kontod ja märkige vanad aegunuks.