Nordlet

← Põhitõed / Selgitused

Mis on käibemaks? Kuidas see tegelikult töötab alates arvest kuni deklaratsioonini

Kuidas käibemaks liigub läbi tarneahela, miks ettevõtted on maksukogujad, mitte lõppmaksjad, millised on kanded igas etapis ja kuidas koostatakse käibemaksudeklaratsioon.

Käibemaks (VAT) on tarbimismaks, mida kogutakse osamaksetena piki tarneahelat. Iga ettevõte ahelas lisab müügihinnale käibemaksu, arvab ostudelt makstud käibemaksu maha ja maksab vahe riigile. Maks laekub täies mahus lõpptarbijale – kõik teised tema ees on tasustamata maksukogujad.

Selle ühe lause mõistmine hajutab suurema osa käibemaksuga seotud segadusest, sealhulgas kõige suurema eksiarvamuse: käibemaks ei ole teie raha ja pole seda kunagi olnudki.

Tarneahel

21% määraga näide puidutööstusest elutoani:

Etapp Müügihind (neto) Arvele pandud käibemaks Mahaarvatav käibemaks Riigile tasumisele kuuluv
Saeveski → mööblitootja 100 21 0 21
Mööblitootja → pood 300 63 21 42
Pood → tarbija 500 105 63 42
Kokku 105

Riik kogub 105 €, mis on täpselt 21% lõplikust 500 € hinnast. Iga ettevõte tasus maksu ainult enda lisatud väärtuselt – vastavalt 100, 200 ja 200 €. Tarbija, kellel puudub mahaarvamise õigus, kannab kogu koormuse.

Seetõttu on käibemaks ettevõtete jaoks neutraalne ja väide „me maksame palju käibemaksu“ tuleneb enamasti arusaamatusest: kaubandusettevõtte käibemaksukulu on null ning tasumisele kuuluv saldo peegeldab lihtsalt müügi ületamist ostude üle.

Müügikäibemaks, sisendkäibemaks ja raamatupidamiskanded

Müügikäibemaks (output VAT) on summa, mida lisate klientide arvetele. See on kohustus alates arve väljastamise hetkest:

Kontoklass Deebet Kreedit
2410 Nõuded ostjate vastu 605
5001 Teenuste müügitulu 500
4492 Käibemaks tasumisele 105

Sisendkäibemaks (input VAT) on summa, mida tarnijad teile esitavad. See on vara ehk nõue riigi vastu:

Kontoklass Deebet Kreedit
6209 Administratiivkulud 300
2441 Käibemaks tasumisele / ettemakstud käibemaks 63
4430 Võlad tarnijatele 363

Pange tähele, et käibemaks ei puuduta kunagi kasumiaruannet. Tulu on 500 ja kulu 300 ning mõlemad on käibemaksuta. Maks eksisteerib täielikult bilansis, kuni see rahuldatakse, mistõttu äriühing, millel on 2100 € tasumisele kuuluvat käibemaksu, hoiab käes raha, mis pole kunagi olnud tema oma.

Perioodi lõpus mõlemad kontod tasaarveldatakse ja vahe makstakse riigile või nõutakse tagasi:

Riigile tasumisele kuuluv käibemaks = müügikäibemaks − sisendkäibemaks

Millal tekib käibemaksu maksmise kohustus

Maksustatav teokoht (tax point) määrab ära, millisesse perioodi tehing kuulub. Laias laastus muutub käibemaks makstavaks kaupade tarnimisel või teenuste osutamisel, kuid arve väljastamine või ettemakse saamine võib selle tähtaja ettepoole tuua. Standardsete tekkepõhiste reeglite kohaselt tekib maksukohustus arve alusel sõltumata sellest, kas klient kunagi maksab või mitte. Seetõttu on laekumata arvete ehk lootusetute nõuete (bad debt) hüvitamine eraldiseisev ja tingimustega seotud protsess.

Mõned liikmesriigid pakuvad väikeettevõtetele kassapõhise käibemaksu arvestuse (cash accounting) võimalust, kus käibemaks järgib laekumist. See peab olema arvel märgitud sõnasõnalise viitega „Kassapõhine arvestus“, mis on üks nõutavatest arve rekvisiitidest.

Maksumäärad, maksuvabastused ja 0% määr

Iga liikmesriik kehtestab oma maksumäärad EL-i raamistiku piires: standardmäär on vähemalt 15% ja lisaks kehtivad soodusmäärad loetletud kategooriatele. Leedu kohaldab standardmäära 21% koos soodusmääradega, Saksamaa 19% ja 7% ning Ungari 27%. Enamiku piiriüleste B2C-tarnete puhul kehtib sihtriigi maksumäär, mistõttu on maksumäärade tabelid olulised kõigile, kes müüvad kaupu või teenuseid üle Euroopa Liidu piiride.

Kolm asja, mis näevad välja sarnased, kuid on erinevad:

  • Nullmääraga (Zero-rated) – maksustatakse 0%-ga. Te ei lisa arvele käibemaksu ja saate oma sisendkäibemaksu tagasi. Nii toimivad eksport ja ühendusesisesed tarned ning soetused.
  • Maksuvaba (Exempt) – jääb maksusfäärist välja. Te ei lisa arvele käibemaksu ega saa tagasi sellega seotud sisendkäibemaksu. Finantsteenused, kindlustus, tervishoid, haridus.
  • Maksualast väljas (Out of scope) – ei ole teie riigis üldse käibemaksutehing, tavaliselt seetõttu, et käibe tekkimise koht on mujal.

See eristus ei ole akadeemiline: maksuvaba ettevõte katab oma sisendkäibemaksu reaalse kuluna, samas kui nullmääraga ettevõte saab selle tagasi ja on sageli püsivas tagasisaamise positsioonis.

Kuidas Nordlet käibemaksu käsitleb

Kohtlemine tuletatakse automaatselt, mitte ei sisestata käsitsi. Käibemaksumootor võtab arvesse ettevõtte riiki ja käibemaksupõhist staatust, kliendi riiki ja äristaatust, tehingu tüüpi ning kuupäeva ning tagastab kohaldatava skeemi – siseriiklik, ühendusesisene B2B-tehing, pöördmaksustamine, OSS, IOSS, eksport, maksuvaba või maksualast väljas – koos õige määraga. See skeem määrab omakorda raamatupidamiskanded, arvemärkused ja deklaratsiooni.

Määrad pärinevad andmebaasipõhisest tabelist, mida sünkroniseeritakse Euroopa Komisjoni TEDB andmebaasist kehtivuskuupäevadega. Seega kajastub maksumäära muutus uue kuupäevapõhise reana, mitte koodi muutmisena, ning ajaloolised arved säilitavad määrad, mis kehtisid nende koostamise kuupäeval. Eritingimuste jaoks, mida vaikeseaded ei kata, saab määrata ettevõttepõhiseid erandeid.

Iga väljastatud arve külmutab käibemaksu tõendite hetktõmmise (VAT evidence snapshot) – VIES-i kontrolli koos selle ajatempliga, maksumäärade tabeli versiooni, arveldamise riigi signaali ja tulemuseks oleva klassifikatsiooni –, nii et kaks aastat tagasi tehtud otsust saab uuesti esitada tollal eksisteerinud sisenditega, selle asemel et seda tänaste andmete põhjal rekonstrueerida.

Sealt liiguvad numbrid ettevõtte riigi käibemaksudeklaratsioonile ning Leedus ka i.SAF-i arveregistritesse.

FAQ

Kes käibemaksu tegelikult maksab?

Lõpptarbija. Tarneahela ettevõtted lisavad selle arvele, arvavad sisseostudelt makstud summad maha ja kannavad vahe riigile. Seega on käibemaks kuluks vaid neile, kellel puudub mahaarvamise õigus, peamiselt tarbijatele ja maksuvabadele ettevõtetele.

Mis vahe on sisend- ja müügikäibemaksul?

Müügikäibemaks on summa, mida lisate klientide müügiarvetele, ja see on riigi ees võetud kohustus. Sisendkäibemaks on summa, mida tarnijad teile ostudel esitavad ja mida on võimalik tagasi nõuda. Te maksate riigile müügi- ja sisendkäibemaksu vahe.

Kas käibemaks kajastub kasumiaruandes?

Ei. Müügitulu ja kulud kajastatakse käibemaksuta; maks ise asub bilansis tasumisele kuuluva või laekumata summana kuni selle arveldamiseni. Käibemaks mõjutab rahavoogu ja käib资本i, mitte kasumit.

Mis vahe on nullmääraga ja maksuvabal tehingul?

Nullmääraga tehingud on maksustatud 0%-ga ning te saate sellega seotud sisendkäibemaksu endiselt tagasi küsida. Maksuvabad tehingud on käibemaksuga maksustamisest vabastatud ja välistavad sisendkäibemaksu tagasisaamise, muutes selle käibemaksu reaalseks kuluks.

Millal muutub käibemaks tasumisele kuuluvaks – kas arve esitamisel või maksmisel?

Tavaliselt maksustatava teokohtumise ehk üldjuhul kauba tarnimise või arve väljastamise ajal, olenemata sellest, kas klient maksab või mitte. Mõned liikmesriigid pakuvad väikeettevõtetele kassapõhise arvestuse skeeme, mis seovad käibemaksu tasumise makse laekumisega, mis peab olema arvel märgitud.