Brutokasum vs ärikasum vs puhaskasum

Kasumiaruanne kajastab kasumit kolmel erineval tasemel ja need kolm näitajat vastavad kolmele erinevale küsimusele. Brutokasum küsib, kas toode teenib raha. Ärikasum küsib, kas ettevõte teenib raha. Puhaskasum küsib, kas omanikud teenivad raha.

Nende segiajamine on põhjus, miks ettevõtted jõuavad järeldusele, et neil on hinnakujunduse probleem, kuigi tegelikult on neil üldkulude probleem.

Redel

Iga tase eemaldab ühe kihi kulusid:

Tulud
  − Müüdud toodangu omahind          → Brutokasum
  − Turustus- ja üldkulud            → Ärikasum
  ± Muud ja finantstulemused
  − Tulumaks                         → Puhaskasum

Kasutades selle seeria kasumiaruannet, eurodes:

Tase	Summa	Marginaal
Müügitulu	180 000	-
Müüdud toodangu omahind	−104 000
Brutokasum	76 000	42,2%
Turustuskulud	−21 000
Üldkulud	−43 800
Ärikasum	11 200	6,2%
Muu äritegevuse tulemus	+600
Finantstegevuse tulemus	−600
Kasum enne tulumaksu	11 200	6,2%
Tulumaks	−1 800
Puhaskasum	9 400	5,2%

Iga marginaal on vastav tase jagatud tuluga. Kolm numbrit, kolm diagnoosi.

Brutokasum – kas toode töötab?

Brutokasum = tulu − müüdud toodangu omahind.

Müüdud toodangu omahind on konkreetsete müüdud asjade kulu: kaupade ostu- või tootmiskulu, otsene tööjõud, otsesed tootmise üldkulud. See kasvab mahuga – müüge kaks korda rohkem ja see ligikaudu kahekordistub.

Brutomarginaal on ettevõtte kõige põhilisem näitaja, kuna see seab ülempiiri kõigile teistele kuludele. 42,2-protsendiline brutomarginaal tähendab, et iga 100 € müügi kohta jääb 42,20 €, et katta kõik üldkulud ja teenida ikkagi kasumit. Kui üldkulud on 36 € 100 € müügi kohta – nagu siin –, siis ettevõte töötab. Kui brutomarginaal langeb 30%-ni, ei päästa seda ükski kuludistsipliin.

Kui brutomarginaal muutub, on selle põhjuseks alati üks neljast: müügihinnad, sisendkulud, toodete struktuur ehk portfell või allahindlustena ära antud maht. See ei ole kunagi „kontor on liiga kallis“.

Klassifitseerimise lõks. See, kas kulu paigutatakse müüdud toodangu omahinna või administratsioonikulude hulka, muudab brutomarginaali, ilma et see muudaks puhaskasumit sendi võrragi. Tootmismeistrite palgad, tarnetulud, laoüür – kõiki neid saab kaitsta mõlemas kohas. Oluline on teha valik üks kord ja seda mitte kunagi salaja muuta, sest brutomarginaal, mis paranes kulu ümberklassifitseerimise tõttu, on vale, mida ettevõte endale sisendab. Seetõttu vajavad ka ettevõtetevahelised brutomarginaali võrdlused ettevaatust.

Ärikasum – kas ettevõte töötab?

Ärikasum = brutokasum − turustus- ja üldkulud.

Nüüd tulevad mängu üldkulud: palgad, mis ei ole otseselt seotud tootmisega, üür, tarkvara, turundus, kulum, professionaalsed teenused. Need on perioodikulud – need on seotud kalendriga, mitte müüdud ühikutega, ja need jätkuvad suuremal jaosal juhul sõltumata sellest, kas ettevõte müüb midagi või mitte.

Ärikasum on äritegevuse kõige puhtam mõõdik, kuna see peatub enne finantseerimist ja maksustamist. Kaks ühesuguse tegevusega ettevõtet, millest üks on võlavaba ja teine tugevalt laenuga koormatud, näitavad sama ärikasumit ja väga erinevat puhaskasumit. Just selle jaoks see tase ongi – see võimaldab hinnata äri eraldatuna sellest, kuidas seda rahastati ja kus seda maksustatakse.

See on ka tase, mida juhtkond tegelikult kontrollib. Intressimäärad ja maksuseadus on antud; brutokasumi ja ärikasumi vaheline ala on rida otsuseid.

Kuhu paitub EBITDA. EBITDA (kasum enne intresse, makse, kulumit ja amortisatsiooni – earnings before interest, tax, depreciation, and amortization) on ärikasum, millele on liidetud tagasi kulum ja amortisatsioon. See on populaarne, kuna see annab ligikaudse ettekujutuse äritegevuse rahavoost ja eemaldab selle, kui agressiivselt ettevõte oma varasid amortiseerib. See on ohtlik samal põhjusel: kulum on reaalne kulu, mis on lihtsalt varem ära makstud, ja ettevõte, mille väärtust hinnatakse EBITDA alusel, võib näida suurepärane, tarbides samal ajal vaikselt ära seadmeid, millest see sõltub. See on kasulik ettevõtetevaheline võrdlusmõõdik, kuid see ei asenda ei ärikasumit ega rahavoogude aruannet.

Puhaskasum – mis kuulub tegelikult omanikele

Puhaskasum = kasum enne tulumaksu − tulumaks pärast muude ja finantstulemuste arvestamist.

Kõik on nüüd sees: laenuandjatele makstud intressid, valuutakursi erinevused, varade müügist saadud kasum ja kahjum ning tulumaks. Alles jääb omanike tulu – summa, mis suurendab omakapitali ja muutub (juriidiliste piirangute piires) jaotatavaks. See liigub otse jaotamata kasumisse.

Kaks omadust üllatavad inimesi. Esiteks on puhaskasum neist kolmest kõige volatiilsem: üksainus vara müük või valuutakursi kõikumine võib seda oluliselt muuta, samas kui ettevõte selle all on muutumatuks jäänud. Teiseks võrdub maks harva tulumaksumääraga korrutatuna kasumiga enne tulumaksu – 1 800 € 11 200 € pealt on siin 16,1%, mitte Leedu 17%, kuna maksu arvestatakse maksustatavalt kasumilt, mis erineb raamatupidamiskasumist mittemaksustatavate kulude, soodustuste ja ajastuse erinevuste tõttu.

Kõigi kolme koos lugemine

Diagnoos peitub selles, milline marginaal muutus:

Sümptom	Tõenäoline põhjus
Brutomarginaal langeb, ärikasumimarginaal langeb samavõrra	Hinnakujundus, sisendkulud või allahindlused
Brutomarginaal püsib, ärikasumimarginaal langeb	Üldkulud kasvavad kiiremini kui müük
Ärikasumimarginaal püsib, netomarginaal langeb	Finantseerimiskulud, valuutakursid või maksud
Kõik kolm tõusevad, rahavogud langevad	Kasv tarbib käib资本 (working capital) – kontrollige nõudeid ja varusid

Viimane rida väärib päheõppimist. Tõusvad marginaalid langeva rahavooga ei ole vastuolu; see on kasvava ettevõtte tavapärane profiil, mis finantseerib oma kliente, ja pelgalt kasum ei paljasta seda kunagi.

Kuidas vahesummasid arvutatakse

Nordletis ei ole need manuaalsed rühmitused. POST /v1/reports/financial-statements tagastab kasumiaruande detailandmed koos eelnevalt arvutatud tasemetega – müügitulu, müüdud toodangu omahind, brutokasum, turustuskulud, üldkulud, ärikasum, muud ja finantstegevuse tulemused, kasum enne tulumaksu, tulumaks ja puhaskasum.

Vastendamine toimub kontoplaani alusel: Leedu standardkontoplaanis tulevad tulud kontogrupist 50, müüdud toodangu omahind grupist 60, turustuskulud grupist 61, administratsioonikulud grupist 62, finantsüksused gruppidest 53/58 ja 68 ning tulumaks grupist 69. Kaks praktilist tagajärge: kulu kandmine õigele kontole on see, mis teeb vahesummad tähenduslikuks, ja kohandatud kontoplaan väärib enne selle marginaalide usaldamist ühte kontrolli aruandega. Kuna kõik tuleneb pearaamatust, laguneb iga näitaja tagasi konkreetsete kirjenditeni, mis selle tekitasid.

FAQ

Mis vahe on brutokasumil ja puhaskasumil?

Brutokasum arvestab maha ainult müüdud asjade omahinna ja mõõdab, kas toode ise on kasumlik. Puhaskasum arvestab maha ka kõik muu – üldkulud, finantseerimise, maksud – ja mõõdab, mis omanikele alles jääb. Brutokasum seab ülempiiri; puhaskasum on tulemus.

Kas ärikasum on sama mis EBIT?

Enamikus esitlustes sisuliselt jah – EBIT (kasum enne intresse ja makse) ja ärikasum peatuvad mõlemad enne finantseerimist ja makse. Väikesed erinevused ilmnevad selles, kuidas koheldakse muid äritegevuse kirjeid, nii et oma tulemusi kaaslastega võrdlev ettevõte peaks kontrollima, mida kumbki sisaldab.

Miks ei ole EBITDA sama mis rahavoog?

Kuna see eirab käibakapitali liikumisi, investeeringuid, tegelikult makstud makse ja intresse. See liidab kulumi tagasi nii, nagu vara oleks tasuta, kuigi tegelikult lahkus raha vara ostmisel. Kasutage seda võrdlusmõõdikuna; kasutage rahavoogude aruannet, et teada saada, mis rahaga juhtus.

Kas ettevõttel võib olla positiivne brutokasum ja negatiivne puhaskasum?

Rutiinselt – see on kahjumi kõige levinum kuju. Tooted teenivad raha, kuid üldkulud, intressid või maksud neelavad rohkem, kui brutokasum katab. Lahendus erineb brutomarginaali probleemist, mistõttu esitatakse tasemeid eraldi.

Miks ei võrdu tulumaks maksumääraga korrutatuna kasumiga enne tulumaksu?

Kuna maksu arvestatakse maksustatavalt kasumilt, mitte raamatupidamiskasumilt. Mittemaksustatavad kulud, maksusoodustused, kahjumi edasikandmised ja ajastuse erinevused loovad nende vahele lõhe, mistõttu tegelik määr erineb peaaegu alati seadusjärgsetest määradest.