Kassaarvestus vs tekkepõhine arvestus: kumb valida ja millal tuleb üle minna

Kassaarvestus kajastab tulu raha laekumisel ja kulu raha väljamaksmisel. Tekkepõhine arvestus kajastab tulu selle teenimise hetkel ja kulu selle tekke hetkel, sõltumata raha liikumisest. See erinevus kõlab tehniliselt, kuid on kõike muud kui seda: mõlemad meetodid võivad näidata sama ettevõtet samal kuul kord kasumlikuna, kord kahjumlikuna ning vaid üks neist suudab öelda, kas kasum on reaalne.

Sama kuu kahel viisil

Vaatleme märtsikuist konsultatsioonifirmat: see teostab 10 000 € suuruse projekti (klient maksab mais), tasub märtsi tööde eest 3 000 € palgakuludeks ning saab 6 000 € veebruarikuise arve alusel.

	Kassaarvestus	Tekkepõhine
Tulu	6 000	10 000
Kulud	3 000	3 000
Märtsi tulem	3 000	7 000

Kassaarvestus kajastab vana tulu laekumist ja nimetab seda märtsi töötulemuseks. Tekkepõhine arvestus kajastab seda, mida märts tegelikult tootis: 10 000 € projekti selle teenimiseks tehtud 3 000 € kulude katteks. Tekkepõhine tulem vastab küsimusele, mida juhtkond tegelikult esitab – kas selle kuu töö tasus ennast ära? –, samal ajal kui kassapõhine näitaja vastab teisele küsimusele: mis sai pangaesaldost? Mõlemad küsimused on olulised, kuid vaid üks neist tähendab seda, mida me nimetame kasumiks.

Mida kumbki meetod õigesti teeb

Kassaarvestus on lihtne, odav ja kaitseb ühe konkreetse enesepettuse eest: see ei näita kunagi paberil kasumit klientidelt, kes ei maksa. Väikeettevõtja puhul, kellel on kohesed maksed ja puudub laovaru – näiteks turuletil kaupleja või juuksur –, on see tekkepõhisele piisavalt lähedane, et erinevustel poleks tähtsust.

Tekkepõhine arvestus seob tulu selle teenimise kuludega, mis teeb aruandeperioodid võrreldavateks ja marginaalid tähendusrikasteks. Hinnaks on raamatupidamismehhanismid: nõuded, kohustused, perioodi lõpu kanded (adjusting entries) tekkepõhiste tulude ja kulude ning ettemaksete kajastamiseks ja aruandeperioodi piiritlemise distsipliin. Just seda mehhanismi pakub kahekordne kirendamine – tekkepõhine raamatupidamine on selle loomulik keskkond.

Klassikaline tekkepõhise arvestuse lõks väärib eraldi lauset: kasum ei ole raha. Tekkepõhine kasumiaruanne võib näidata korralikku kasumit ajal, mil nõuded ostjate vastu paisuvad ja pangakonto on tühi – seetõttu ongi olemas rahavoogude aruanne ja seetõttu jooksevad „kasumlikud“ ettevõtted ikkagi alt. Tekkepõhine arvestus ei varja seda; see kajastab seda bilansis kõigile, kes loevad kasumiaruandest kaugemale.

Kellel on EL-is lubatud kassaarvestust kasutada

Muster Euroopa Liidu riikides on ühtne: ettevõtted peavad tekkepõhist raamatupidamist, väikseimad juriidilise kehata ettevõtjad võivad kasutada kassapõhiseid arvestusi.

• Kapitaliühingud koostavad seadusjärgseid finantsaruandeid siseriikliku raamatupidamistava või IFRS-i alusel ning mõlemad on tekkepõhised raamistikud – näiteks Leedus peavad ettevõtted raamatupidamist tekkepõhimõttel äriraamatupidamise standardite (VAS) alusel. OÜ, mis teeb kassaarvestust, ei vali võimalust, vaid jätab oma kohustused täitmata.
• Füüsilisest isikust ettevõtjad ja vabakutselised võivad siseriiklike piirmäärade piires üldjuhul kasutada kassapõhiseid arvestusi – näiteks Leedus maksustatakse individuali veikla (individuaalse tegevuse) tulu tulumaksuga üldjuhul kassa alusel.
• Käibemaks toimib sõltumata teie raamatupidamisest oma reeglite alusel: see põhineb vaikimisi arvetel, kusjuures mõnes liikmesriigis kehtivad väikeettevõtetele spetsiaalsed kassapõhised käibemaksu erikorrad.

Detailid on riigiti erinevad ja muutuvad; struktuur – tekkepõhine ettevõtetele, kassa lubatud väikeettevõtetele – on EL-is stabiilne.

Millal peate üle minema (ja millal peaksite)

Üleminek on kohustuslik äriühingu asutamisel. Päevast, mil ettevõttest saab juriidiline isik, rakendub seadusjärgne tekkepõhine raamatupidamine – see on kõige levinum sundüleminek ja seda on kõige puhtam teha reaalsest algbilansist: nõuded, kohustused, laovaru ja ettemaksud fikseeritakse esimese päeva seisuga, mitte ei rekonstrueerita hiljem.

Te peaksite varem üle minema, kui kehtib mõni järgmistest:

• Kliendid maksavad arve alusel – kui raha laekub tööst nädalate viiki hiljem, kaotavad kassapõhised kuud igasuguse tähenduse.
• Teil on laovaru – kauba ostmine ei ole kulu; selle müümine on. Kassaarvestus ei suuda seda väljendada.
• Te võtate vastu ettemakseid või tellimusi – tarnimata töö eest saadud raha on kohustus, mitte tulu; seda kinnitab vaid tekkepõhine arvestus.
• Keegi väljastpoolt loeb teie numbreid – pangad, investorid ja ostjad arvestavad teie andmed nagunii tekkepõhiseks, kasutades seejuures kehvemat teavet kui teil endal.

Üleminek ise on algbilansi koostamise harjutus: tehke kindlaks teile maksmata summad, teie maksmata võlad, olemasolev laovaru ning tehtud ja saadud ettemaksud, sisestage need algkandena ja jätkake arvestust tekkepõhiselt.

Automatiseeritud tekkepõhine mootor

Ajalooline vastuväide tekkepõhisele arvestusele – liiga palju raamatupidamist väikese meeskonna jaoks – on nüüdseks automatiseerimise teema. Nordleti pearaamat on oma olemuselt tekkepõhine: müügiarve kirjendab tulu ja nõude selle väljastamise hetkel, laekumised kustutavad nõude, kui pangaakstehingud nendega klapivad, ettemaksud kajastuvad kohustustena kuni tarneni ning tulu kajastamise mootor lükkab edasi ja vabastab tellimustulu perioodide kaupa, seda ka automaatselt perioodi sulgemisel. Raamatupidamiskulu, mis varem õigustas kassaarvestust, on osa, mida tarkvara teeb ära.

FAQ

Mis vahe on kassaarvestusel ja tekkepõhisel arvestusel?

Kassaarvestus kajastab tulu ja kulusid raha liikumisel; tekkepõhine arvestus kajastab tulu teenimise ja kulu tekkimise hetkel. Tekkepõhine mõõdab tulemuslikkust, kassaarvestus panga liikumisi – ja need kaks võivad sama kuu kohta rääkida väga erinevaid lugusid.

Kumb on väikeettevõttele parem?

Kui maksed on kohesed ja laovaru puudub, on kassaarvestus piisav ja lihtsam. Niipea kui ilmnevad arveldustingimused, laovaru või ettemaksud, on tekkepõhine arvestus ainus meetod, mille „kasum“ midagi tähendab – ning tänu automatiseeritud raamatupidamisele on selle lisatöö suuremas osas kadunud.

Kas kapitaliühing võib EL-is kasutada kassaarvestust?

Seadusjärgse raamatupidamise jaoks sisuliselt mitte – EL-i siseriiklikud raamistikud (sh Leedu VAS) nõuavad, et ettevõtted teeksid arvestust tekkepõhimõttel. Kassapõhised lihtsustused on olemas peamiselt füüsilisest isikust ettevõtjatele ja vabakutselistele, kes jäävad alla siseriiklike piirmäärade.

Kas käibemaks järgib kassa- või tekkepõhiseid reegleid?

Kumbagi teie valitud reeglit mitte: käibemaksul on oma ajastuse reeglid, mis põhinevad üldjuhul arvetel, kusjuures mõnes riigis on väikeettevõtetele ette nähtud valikulised kassapõhised käibemaksu erikorrad. Teie raamatupidamismeetod ei muuda teie käibemaksukohustusi.

Kuidas minna kassaarvestuselt üle tekkepõhisele arvestusele?

Määrake ülemineku kuupäev ja koostage algbilanss: tasumata müügiarved (nõuded ostjate vastu), tasumata ostuarved (kohustused tarnijate ees), olemasolev laovaru, tehtud ja saadud ettemaksud. Sisestage see algkandena ning alustage sellest päevast alates tekkepõhist arvestust. Äriühingu asutamine on selleks loomulik hetk – siis muutub üleminek ka kohustuslikuks.